i'll draw the line here

i hate being sick, totaalne running nose ja hääl kõigub erinevatel tasanditel. parempoolne silm kastab end märjaks koguaeg, peab endale waterproof ripsmetušši ostma. tüüpiline kevad. päike paistab aga ise istud haigena kodus. tuleval nädalal oleks pidanud kool läbi saama, aga oh ei. milleks seda luksust endale lubada? pigem pikendame seda kooli ikka. ikka veel otsin suveks tööd, maasikakorjamise soomes ma unustan küll eluks ajaks enda mälestustest ja plaanidest ära. ennem teen vist vabatahtliku suicide, kui uuesti lähen maasikale. viimasel ajal on üldse olnud suhteliselt palju vaba aega, samas ka on olnud tegevust. mis nädalavahetusel toimus? reedel loomulikult juba kohustuslik alkoholi hävitamine margega ja edasine jala keerutamine city vallatul põrandal. koju jõudsin seekord üsna vara, uni oli kiire peale tulema ja enesetunne polnud parim. samas kui arvestada seda alkoholi kogust/kangust, pole ka imestada. olles ise veel sealjuures haige? eile oli kokkuvõttes üsna kant päev, aga õnneks püsis sealjuures tuju üsna hea ja väga hea piiri peal. käisin õhtul veel liisal külas, ajasime juttu ning edasine õhtu möödus kodus süües ja lebotades. viimasel ajal on kuidagi sagedaseks saanud see, et mind süüdistatakse kõikvõimalikes asjades, millest mul õrna aimugi endal pole. pean lihtsalt harjuma sellega, siis on endal lihtsam! olen nagunii väsinud inimeste arusaamisest ja arusaamatusest. pealegi on elus muid tähtsaid ja häid asju, millele oma energia suunata. mõttetu on isegi närvi minna, see on ainult enese koormamine. tüütu on kõigi meelejärele koguaeg olla, nii või teisiti kellelegi jääb ikka midagi ette. sinna pole midagi parata, eks see olegi üks elu "võludest". ma ei taha olla kuri ja paha, aga mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et muud pääseteed pole.