kui kord muutume

Meil kõigil on oma standard-olukorrad ja oma mugavustsoonid, kust on raske välja tulla. Aga elul on kombeks ikkagi paisata meie teele ette tundmatuid olukordi ning vältimatuid väljapääse. Ju alateadvus saab aru, et mugavustsoon on saavutanud oma tipu ning paneb meid fakti ette: ole edasi või naudi uut ja paremat. Tõsi, alati ei pruugi see uus olukord olla parem, kuid siiski väärt proovimist. Miskipärast kartsin ma esialgu proovida uusi asju, uusi kogemusi ning uusi inimesi. Miks? Ma lihtsalt ei tea.. ma muretsesin pidevalt, et mis mulje minust jääb ning mida arvatakse jne. Nüüdseks olen aru saanud tõsiasjast: kui inimesele ei sobi see, millisena ma tundun, siis meil polegi mõtet pikemaks jutuajamiseks ja muud sellist. Ma ei tea, miks ma seda kunagi varem ei mõistnud selliselt nagu praegu. Viimasel ajal on elu saatnud mu teele inimesi ja kogemusi, mille üle olen ma rohkem kui õnnelik. Iga uue tutvuse ja kogemuse järel õpin ma end teise nurga alt vaatama.
Olen ka mina mõelnud, et küll ma olen sitt ja miks ma peakski kedagi väärima enda ümber jms. Miks peaks ma väärima häid kogemusi, häid inimesi ja huvitavaid seiklusi? Aga seda mõtleb inimene siis, kui ta on õnnetu. Kui sa suudad endale tunnistada, et oled õnnetu, siis saad oma mõtteviisi parandada. Et siiski sa oled väärtuslik omamoodi ning sa väärid täpselt seda, mida endast välja annad. Kui sa annadki halba energiat ja negatiivsust, siis miks peakski su elus kõik hästi minema? Tõmmates halba ligi, ei saagi me end hästi tunda. Eks see ole see niiöelda "universumi külgetõmbeseadus". Asi, mida võime lugeda ja näha nii raamatust kui ka filmist "The secret" jne. Aga tegelikult on see jumala õige. Ma mäletan, et seda filmi nähes ning raamatut lugedes ma mõne koha peal ikka mõtlesin, et jaaajaaa mida iganes. Mida aeg edasi, seda rohkem mõistan, et tegelt vist isegi oli seal natuke õigus :D
Ma ei ole praegu ülimas õnneseisundis, kuid ma olen sinnapool teel. Mida paremate inimestega ma end ümbritsen, seda lihtsam ja huvitavam see teekond on. Mul on väga hea meel, et ma suutsin oma kapseldunud kestast välja tulla ja end parandada. Olgugi, et see parandamine polnud väga eesmärgistatud. See õnneks kujunes nii.
Ma ei vaeva oma pead homse pärast, ma ei vaeva oma pead eilse pärast. Yesterday is history, tomorrow is mystery, today is a gift.

Kui enda lõhutud riismed kokku korjad ja teadvustad endale, mis toimus, siis võid vabalt olla valmis paremaks tulevikuks. Õpi oma minevikust, et olla parem Mina tulevikus!