meenuta vahel, et sa oled ainulaadne.. täpselt nagu ka kõik teised

Mis paneb inimest ennast avama? A kust ma tean. Mulle just viimasel ajal on öeldud mõningate inimeste poolt, et ma tundun ja isegi täitsa olen üsna kinnine isiksus. Minule tuli see nagu välk selgest taevast. Jah, tõsi.. ma ei hakka esimesel momendil rääkima oma salasoovidest ja kõigest muust. Kuid natukene juturuumi peab ju jaguma ka järgmistesse kordadesse. Ma ise olin arvanud alati, et ma olen üsna avatud raamat kuni mingite lehekülgedeni. Mul ei ole raskusi inimestega suhtlemisel, üldiselt selline ületamatu barjäär puudub. Välja arvatud juhul, kui inimene kohe alguses ei tundu Minu inimene. Siis ma tõesti võingi vaikides istuda terve aja ükstaspuha kuskohas. Natukene raske ja nihelema võttev on, aga no elab üle. Ma olen alati arvanud seda samuti, et minuga on vast üsna lihtne suhelda. No kui keegi tahab nüüd seda mõtet ka maha teha, siis andke aga tuld ja öelge. Olen kuulnud väga palju lauset:" Issand, sa tundud nii ülbe." Ee, jah, olengi vast mingil määral? Aga kes mul seda keelab. Ma ei pea iga inimesega viskama silda, et OO jess sa tulid minuga rääkima! Ma leian, et see "ülbe" olek hoiab eemal igasugused mitte-sümpaatsed inimesed ning annab mulle võimaluse valida, kellega ma ise tahan hoopis rääkima minna.

Kindlasti on üks mu halbu omadusi emotsioonide mitteväljendamine. No ma lihtsalt ei oska. Ma ei oska reageerida üllatustele, ma ei oska reageerida komplimentidele, ma ei oska reageerida negatiivsele. Eriti üllatuste ja komplimentide puhul oodatakse ju sellist Oumaigaad tegelt kaaaaa???? emotsiooni. Ma lihtsalt seisan, muigan ja suu on vett täis ning välja ei tule sealt miskit. Vahel ikka mõni sõna tuleb, aga no tõesti mul on väga kahju, kui ma ei oska inimese ootustele vastata. Ja miks üleüldse tekivad inimestel ootused? Need ootused on muideks inimestel, kes teavad mind üsna hästi. Teavad minu emotsioonitust ja siis ikka on neil häda. No tõesti PALUN VABANDUST! :D
Aga emotsioonide ning ka avatuse juures on üks suur ja vägagi ühine AGA. Kui mind märgata kusagil peol, olengul või ükskõik kus mul on mingi klaasikene käes ja tuju ülev... Siis ma olen vastand sellele. Ju siis alateadlik tore-mitteülbe-avatud-emotsioonikas Krislyn pääseb välja oma kuudikust. Guess that more alcohol means more my true self! 

Aga eks seda vahel tuleb tõesti ette. Näiteks mu just lõppev puhkus Viljandis. No see oli tore, tõesti mõnus. Sai ikka tehtud ja nähtud inimesi-eluolu. Võin käed risti rinnule asetada ja öelda: Tehtud! Küll aga ilmataat natukene lasi üle mind.. Aga siis tuleb hoopis muud asjad niivõrd tasemele viia, et ilm ei omaks enam üldse tähtsust! :)