täna on kummaline öö olnud. ma olen maganud lühikeste ajahetkede vahel. jään magama, näed pika pika unenäo ära ning kui silmad lahti teen, arvan et kell on kindlasti 2 või 3 juba nagu tavaliselt. minu suureks avastuseks, ei. kell on 6 hommikul. nii, siis kordub sama. jään magama, näen pika pika unenäo, teen silmad lahti ja mõtlen et selge siis NÜÜD on kell 2 või 3. ei, kell on 6:13. ja nii see kõik käis kuni praeguseni. lõpuks andsin alla ja lihtsalt ärkasin üles. eile samal ajal olin juba olustveres praktikal. kella 11nest 8ni õhtul, ega mul polegi targemat midagi teha et sisustada oma laupäeva. hiljem helistas birgit ja me läksime piiale sammulisse külla. mõnus klatš sinna juurde ja pidime muidugi birgitile seletama mis olustveres aasta aja jooksul on juhtunud(loe: meeletult utoopilisi asju). lugesin just oma postitused läbi. praktiliselt iga postitus sisaldab sõna city või seletab kuidas ma jälle jõin ja peole läksin. pani nii mõndagi mõtlema, et i might have a problem? kuid samas mis probleem on nooruse nautimine ja vaba aja kasutamine lõõgastumise eesmärgil? ei saa ka mainimata siis oma reedest õhtut. hakkasin kunagi 4 paiku tallinnast tagasi sõitma ja 9st juba võtsin marianni autole. oli kindel plaan: võtame paar lahjat jooki, joome sellise õrna vindi sisse ja lähme citysse. kumbki ei mõelnud päris kapsaks juua. mis tegelikult juhtus? oma lahjade jookide lõpus olime ise eriti kangelt lahja konditsiooniga. samm vedas natuke viltu, kuid baarileti leidsime kergelt üles! city oli üsna huvitav, kino tegemisest väheks ei jäänud ning loomulikult tuli mõte htf-ile minna korraks. seal ka käidud, pointless. koju magama ära. neljapäeval ma käisin prives, brookes brothers pidi seal mängima, aga peo käigus selgus, et nad ei mängi - kellelgi neist on peapõrutus. selge, jalutasin sealt üksinda minema ja liikusin vanalinna poole. kuidagi, ma ei tea kuidas, eksisin ma ära. vist keerasin ühest valest tänavast ära aga noh, veerand tundi tallamist ja lõpuks olin tuttavas kohas, mcdonalds muidugi. ülejäänud eelnevad päevad möödusid suhteliselt rahulikult. vähemalt loodan, et selle olustvere 40 tunnise praktikaga on kõik ühele poole saanud. paarile õpetajale saadan nüüd meili, siis saan vast viimased ained ka korda. aga ilmad on ilusad! see teeb tuju ka heaks ja oleku energilisemaks. kui sellised ilmad jätkuvad, siis saab järgmine nädalavahetus juba õunu korjata ja seenele minna!

cmon, liisal oli oma blogis õigus. mind olekski vaja ära peita. mingiks ajaks kindlasti. i'm just tired of being little puppy. kui teil on mind vaja, te helistate. kui te tahate et keegi teeks midagi teie tahtmise järele, te helistate. miks te tõesti teete asja raskeks, miks te olete sellised? miks ma olen selline? on siis viga minus või teistes? osalt kindlasti minus ka,

i hate being sick, totaalne running nose ja hääl kõigub erinevatel tasanditel. parempoolne silm kastab end märjaks koguaeg, peab endale waterproof ripsmetušši ostma. tüüpiline kevad. päike paistab aga ise istud haigena kodus. tuleval nädalal oleks pidanud kool läbi saama, aga oh ei. milleks seda luksust endale lubada? pigem pikendame seda kooli ikka. ikka veel otsin suveks tööd, maasikakorjamise soomes ma unustan küll eluks ajaks enda mälestustest ja plaanidest ära. ennem teen vist vabatahtliku suicide, kui uuesti lähen maasikale. viimasel ajal on üldse olnud suhteliselt palju vaba aega, samas ka on olnud tegevust. mis nädalavahetusel toimus? reedel loomulikult juba kohustuslik alkoholi hävitamine margega ja edasine jala keerutamine city vallatul põrandal. koju jõudsin seekord üsna vara, uni oli kiire peale tulema ja enesetunne polnud parim. samas kui arvestada seda alkoholi kogust/kangust, pole ka imestada. olles ise veel sealjuures haige? eile oli kokkuvõttes üsna kant päev, aga õnneks püsis sealjuures tuju üsna hea ja väga hea piiri peal. käisin õhtul veel liisal külas, ajasime juttu ning edasine õhtu möödus kodus süües ja lebotades. viimasel ajal on kuidagi sagedaseks saanud see, et mind süüdistatakse kõikvõimalikes asjades, millest mul õrna aimugi endal pole. pean lihtsalt harjuma sellega, siis on endal lihtsam! olen nagunii väsinud inimeste arusaamisest ja arusaamatusest. pealegi on elus muid tähtsaid ja häid asju, millele oma energia suunata. mõttetu on isegi närvi minna, see on ainult enese koormamine. tüütu on kõigi meelejärele koguaeg olla, nii või teisiti kellelegi jääb ikka midagi ette. sinna pole midagi parata, eks see olegi üks elu "võludest". ma ei taha olla kuri ja paha, aga mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et muud pääseteed pole.