oma teisest blogist leidsin postituse.. üsna huvitava sisuga aga mõtlesin seda siia jagada kuna see peab alati paika tegelikult enamuste meeste puhul(sorri)!
- ega teame juba maast madalast, et valel on lühikesed jalad ja valedel meestel vist üldse puuduvad jalad, sest nad loovad enda valedega oma ümber teise maailma, kus nad on peadpidi pilvedes ja jalad maha ei ulatu. aga kuna naistel on seda ajunatukest rohkem kui meestel, siis taipavad naised üsna kiiresti, et kõik ilus ja hea on lihtsalt puhas vale. aga naised oskavad vähe paremini valetada, ei kuku nii kiirelt oma valedega sisse. mehed aga jäävad kohe vahele ja siis on jama kaelas. ostad hobuse, saad hoole, võtad naise, saad mure. ega see pole ilmaasjata öeldud. ega inimene on loll oma elus 3 korda. lapsepõlves, paari minnes ja vanaduspõlves. räägi sa naisele midagi või pane plakat välja, teeb ühe ja sama välja, kuna naised ikka jutustavad omavahel kõigest ja nii jäävadki mehed ilusti vahele. tulevad siis mehed, ajavad sulle ilusat juttu ja lubavad tähed taevast maa peale tulla, kasti sisse ära pakkida ja lindi ka ümber siduda ja sulle kinkida. siis ükshetk kui naised saunalaval räägivad, puruneb kõik see ilus ja mugav illusioon su ees ja avaneb hoopis lõputu jamade rida. usaldad üht, usaldad teist, samahea kui hakkad uudisteankruks ja jutustad terve tund aega Reporteris oma muredest kogu eesti rahvale. sittagi kasu teiste usaldamisest pole, ainult jamad ja valed. aga kui tabad mehe valetamast, siis mis on tema vabanduseks? kuidas seletab ta oma valesid? loomulikult uuesti valetades, valetab valede kohta. tõde teab ainult tema ise ja sina sellest tõenäoliselt võidki unistama jääda. salajutt läheb haisema ja sellepärast lähevadki paljud lahku petmise pärast. aga siiski saatuse eest ei saa pageda. mis loodud, see tuleb. elamast ei pääse..hea kõik mis on. aga kuidas vaev nõnda valu.igal mehel oma jutt, oma laul.. igal lollil oma jutt, oma lõbu.. agal on saba taga. -
uuh, täna on binkksss ja ma arvan et ma pean võitma. vähemalt võiksin võita küll. kuluks rahanatukest taskusse ära küll. mis ma võiduraha eest teeksin? aa läheksin kuskile arsti juurde, kes ütleks et ma olen normaalne või ebanormaalne. sest et unes näha plastmassist suurt jõuluvana taevas hõljumas?? tundub, et midagi siin ajude kohal loksub väga kõvasti. kell 8 hommikul olin endiselt üleval, öö otsa mängisin google+ mänge. tööpäevadel sellist luksust endale lubada ei saa, seega vabadest päevadest tuleb viimast võtta. (loe: istun arvutis 24h ja ise ka ei tea mida ma seal teen)
PS marge, natuke meenutust sulle vanadest ennem-väike-tint city-aegadest
ma otsustasin, et nüüd hakkan tihedamini blogi kirjutama siia. praegu lebo, kool läbi selleks aastanumbriks, praktika käib aga mul praegu vabad päevad jeeii. niiet elan koolini otepääl. vaatan aknast välja siis on pühajärv. lebo elu.. töö on mahe, restos ja puha selline hästi peene. me like it! kooliasjad sain kõik korda ja nüüd olen like a boss tundega. tegelt isegi üle pika aja uhke enda üle. kõige halva ja paha kõrvalt suutsin midagi korda ka saada. lambist facebooki panin kinni ja noo nii hea on olla. puhkus kerge.. mingi aeg ikka teen lahti, aga vaatab kunas. kalendrisse märget selle jaoks teinud pole. muidu selline, elu-õpetab tunne on peal. pettunud päris mitmes inimeses ja kohati iseendas ka. pimesi kõike usaldades ja uskudes saad ikka vastu näppe korralikult. ikka ja jälle astun samasse ämbrisse ja üldse ei õpi oma vigadest. et noh, tegelikult mulle ei meeldi kui minu elu minu eest ära elatakse. võib-olla te mõtlete küll heaga seda, et mul oleks lihtsam et noh ise ei pea oma murede ja probleemidega tegelema, aga uskuge mind, mul on raskem niimoodi tegelikult. vähemalt nüüd sain otepääle praktikale ja nii kerge on olla kõigest sellest jamast eemal. täiesti nagu isolation from everything bad.. siin on hea kõik seljataha jätta ja keskenduda tööle ja lihtsalt omaette olemisele. reedel oli suhteliselt kiire tööpäev, restol oli 2 aasta sünnipäev.. enamus olid bronnitud lauad ja siis tegelesime klientidega terve õhtu. peale tööd muidugi klubisse comeback tähistama. peo algus kerge tekiilaga ja edasi juba tulid kuskilt kokteilid ja nii ta läks. pärast hotelli jõudes ja pesus käimist kukkusin küll jalapealt magama.. korralik väss ja alkohol tegi oma töö, nõrgestades mu üleval olemist. järgmine päev oli tööl küll suhteliselt poolsurnud tunne peal aga siiski selg sirgu naeratus näole ja teenindasid ikkagi kliente edasi. kohvi pealt saadud energiaga vedasid end õhtu lõpuni ringi. paar õhtut tartusse sõidetud mäkki sööma ja hea olla.
igatahes, teemast kõrvale, point mis ma olen nüüd ajapikku avastanud. milleks hoida enda ümber näiteks kümmet head inimest kui piisab ainult paarist-kolmest väga heast. omaette tulen ma isegi paremini toime kui mitmekesi koguaeg. mul on rohkem aega, viitsimist, mõtlemist ja tahet. lihtsalt tuleb elada iseendale, mida ma siiani pole suutnud/tahtnud teha. ikka elad teistele., aga elu näitab, sellest pole kasu. kuigi raamatud kirjutavad ja räägivad küll, et mida rohkem ise head teed seda rohkem sa seda vastu saad. ei tea, ei ütleks. head võin saada, aga mitte sealtkaudu kuhu ma seda oma headust suunan.. ja sain aru et ma ei kaota mitte midagi, kui näiteks olen halb inimene. pigem kaotan siis, kui olen ainult hea ja tore ja hooliv.
- kui me soovime midagi enda jaoks saavutada, siis suudame seda teha ka üksinda. miski pole võimatu ja kui enese saavutuse jaoks pead kedagi teist kasutama või tema abi paluma, siis tasub ikka järgi mõelda Mida me tegelikult saavutame lõppude lõpuks. -
suhteliselt sisutihe blogija olen. et pool aastat vahet pidada? miks mitte. eile postitasin enda privablogisse. ee, vaatasin et 2011 aasta jooksul 3 postitust. no ega siingi väga palju rohkem pole tegelikult. maikuust septembri teise pooleni - üsna palju on muutunud mu jaoks. what the F? ma lugesin uuesti enda neid postitusi selles blogis läbi ja ainult mingi jook joogi otsa?! no õnneks jõudis mulle mõistus kohale et aitab, piirid tuleb tõmmata. las lõbu olla nädalavahetusel ja korralikum elu nädala sees.
vahepeal juhtunud kõiksugu asju. suvi oli, täiesti mõttetu. suve viimane pool ainult osutus parimaks suvelõpuks mis mul eales olnud on. aitäh selle eest :)
elu jookseb praegu üleüldse väga kummaliselt, minu jaoks väga irooniliselt ja halvasti. sest kui juba üks asi halvasti läheb, hakkab kõik minema. kunagi olin ma vastik pohhuistlik ja isekas inimene - mul läks hästi kuna ma ei süvenenud muredesse, veelvähem teiste eludesse ja probleemidesse.
nüüd olen see softy, see heake kes on alati olemas ja kes mõtleb ennem teistele kui endale.
- kui sa ise endale ei mõtle, siis uskuge mind, keegi teine ka seda teie eest ei tee -
mis asjad on vead? asjad mida me ei suuda õigesti teha? asjad mida teeme valesti? või mida tehakse meile valesti. mis on valed? teisiti räägitud tõde.
viimasel ajal kuidagi asjad mu ümber muutuvad või siis muutun mina. ma ei oska enam enda prioriteete paika seada, teen lihtsalt kõike mis ette jääb. guess i'm losing it. pole midagi teha, teiste meele järele olla lihtsalt ka enam ei jõua. teha mulle mingeid muutusi, milleks. miks piirata mind, kui ise annan teistele vabad käed? lisaks veel mõned inimesed jäävad kaugeks. eks see ole see suvi, kõik on kõikjal ja ise ka igale poole ei jõua. kooli lõpust siiani olen suhteliselt puhanud lihtsalt. või sõbrannatanud kellegagi või peol olnud. nädalavahetus osutus ka üsna ulme kanti kiskuvaks juhtumiks! sorri inimesed, kes mind pidid reedel nägema või laupäeval mind ja marget kuulama. aga nii palju pole nalja küll ammu saanud, see kulus ikka totaalselt ära mulle. lihtsalt lõõgastuda ja nautida mulle meeldivate inimeste seltskonda. ilmad tõmbasid ka külmaks ära, nüüd peab siis 5 päeva kodus istuma, kuniks jälle reede tuleb kätte. volbriöö tähistamine oli pigem lihtsalt mingi valetamine kõigile ettejuhtuvatele võõrastele! thank you marge :) kell on vähe alles ja on esmaspäev. hmm, what to do next? hea meelega otsiks tööd, aga viljandis ma ei viitsi oma suve raisata ning tallinnas poleks elamispinda. kui keegi oskab midagi head välja pakkuda, andke aga teada. seniks katsun kuidagi endale mingit päevakava leida, mis oleks huvitav ja mis välistaks kodus istumise! and finally, mõistsin et head asjade puhul peabki ootama! peab vaatama nüüd edasi, mis tänane päev ja elu üldse toob, see ya
täna on kummaline öö olnud. ma olen maganud lühikeste ajahetkede vahel. jään magama, näed pika pika unenäo ära ning kui silmad lahti teen, arvan et kell on kindlasti 2 või 3 juba nagu tavaliselt. minu suureks avastuseks, ei. kell on 6 hommikul. nii, siis kordub sama. jään magama, näen pika pika unenäo, teen silmad lahti ja mõtlen et selge siis NÜÜD on kell 2 või 3. ei, kell on 6:13. ja nii see kõik käis kuni praeguseni. lõpuks andsin alla ja lihtsalt ärkasin üles. eile samal ajal olin juba olustveres praktikal. kella 11nest 8ni õhtul, ega mul polegi targemat midagi teha et sisustada oma laupäeva. hiljem helistas birgit ja me läksime piiale sammulisse külla. mõnus klatš sinna juurde ja pidime muidugi birgitile seletama mis olustveres aasta aja jooksul on juhtunud(loe: meeletult utoopilisi asju). lugesin just oma postitused läbi. praktiliselt iga postitus sisaldab sõna city või seletab kuidas ma jälle jõin ja peole läksin. pani nii mõndagi mõtlema, et i might have a problem? kuid samas mis probleem on nooruse nautimine ja vaba aja kasutamine lõõgastumise eesmärgil? ei saa ka mainimata siis oma reedest õhtut. hakkasin kunagi 4 paiku tallinnast tagasi sõitma ja 9st juba võtsin marianni autole. oli kindel plaan: võtame paar lahjat jooki, joome sellise õrna vindi sisse ja lähme citysse. kumbki ei mõelnud päris kapsaks juua. mis tegelikult juhtus? oma lahjade jookide lõpus olime ise eriti kangelt lahja konditsiooniga. samm vedas natuke viltu, kuid baarileti leidsime kergelt üles! city oli üsna huvitav, kino tegemisest väheks ei jäänud ning loomulikult tuli mõte htf-ile minna korraks. seal ka käidud, pointless. koju magama ära. neljapäeval ma käisin prives, brookes brothers pidi seal mängima, aga peo käigus selgus, et nad ei mängi - kellelgi neist on peapõrutus. selge, jalutasin sealt üksinda minema ja liikusin vanalinna poole. kuidagi, ma ei tea kuidas, eksisin ma ära. vist keerasin ühest valest tänavast ära aga noh, veerand tundi tallamist ja lõpuks olin tuttavas kohas, mcdonalds muidugi. ülejäänud eelnevad päevad möödusid suhteliselt rahulikult. vähemalt loodan, et selle olustvere 40 tunnise praktikaga on kõik ühele poole saanud. paarile õpetajale saadan nüüd meili, siis saan vast viimased ained ka korda. aga ilmad on ilusad! see teeb tuju ka heaks ja oleku energilisemaks. kui sellised ilmad jätkuvad, siis saab järgmine nädalavahetus juba õunu korjata ja seenele minna!
see ya
cmon, liisal oli oma blogis õigus. mind olekski vaja ära peita. mingiks ajaks kindlasti. i'm just tired of being little puppy. kui teil on mind vaja, te helistate. kui te tahate et keegi teeks midagi teie tahtmise järele, te helistate. miks te tõesti teete asja raskeks, miks te olete sellised? miks ma olen selline? on siis viga minus või teistes? osalt kindlasti minus ka,
miks olla kuningas ühe päeva, kui ülejäänud aasta oled alamteener?
i hate being sick, totaalne running nose ja hääl kõigub erinevatel tasanditel. parempoolne silm kastab end märjaks koguaeg, peab endale waterproof ripsmetušši ostma. tüüpiline kevad. päike paistab aga ise istud haigena kodus. tuleval nädalal oleks pidanud kool läbi saama, aga oh ei. milleks seda luksust endale lubada? pigem pikendame seda kooli ikka. ikka veel otsin suveks tööd, maasikakorjamise soomes ma unustan küll eluks ajaks enda mälestustest ja plaanidest ära. ennem teen vist vabatahtliku suicide, kui uuesti lähen maasikale. viimasel ajal on üldse olnud suhteliselt palju vaba aega, samas ka on olnud tegevust. mis nädalavahetusel toimus? reedel loomulikult juba kohustuslik alkoholi hävitamine margega ja edasine jala keerutamine city vallatul põrandal. koju jõudsin seekord üsna vara, uni oli kiire peale tulema ja enesetunne polnud parim. samas kui arvestada seda alkoholi kogust/kangust, pole ka imestada. olles ise veel sealjuures haige? eile oli kokkuvõttes üsna kant päev, aga õnneks püsis sealjuures tuju üsna hea ja väga hea piiri peal. käisin õhtul veel liisal külas, ajasime juttu ning edasine õhtu möödus kodus süües ja lebotades. viimasel ajal on kuidagi sagedaseks saanud see, et mind süüdistatakse kõikvõimalikes asjades, millest mul õrna aimugi endal pole. pean lihtsalt harjuma sellega, siis on endal lihtsam! olen nagunii väsinud inimeste arusaamisest ja arusaamatusest. pealegi on elus muid tähtsaid ja häid asju, millele oma energia suunata. mõttetu on isegi närvi minna, see on ainult enese koormamine. tüütu on kõigi meelejärele koguaeg olla, nii või teisiti kellelegi jääb ikka midagi ette. sinna pole midagi parata, eks see olegi üks elu "võludest". ma ei taha olla kuri ja paha, aga mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et muud pääseteed pole.
netsky - lost (beatsmith's nu skool remix)
peatse kohtumiseni
