messed up generation
ma otsustasin, et nüüd hakkan tihedamini blogi kirjutama siia. praegu lebo, kool läbi selleks aastanumbriks, praktika käib aga mul praegu vabad päevad jeeii. niiet elan koolini otepääl. vaatan aknast välja siis on pühajärv. lebo elu.. töö on mahe, restos ja puha selline hästi peene. me like it! kooliasjad sain kõik korda ja nüüd olen like a boss tundega. tegelt isegi üle pika aja uhke enda üle. kõige halva ja paha kõrvalt suutsin midagi korda ka saada. lambist facebooki panin kinni ja noo nii hea on olla. puhkus kerge.. mingi aeg ikka teen lahti, aga vaatab kunas. kalendrisse märget selle jaoks teinud pole. muidu selline, elu-õpetab tunne on peal. pettunud päris mitmes inimeses ja kohati iseendas ka. pimesi kõike usaldades ja uskudes saad ikka vastu näppe korralikult. ikka ja jälle astun samasse ämbrisse ja üldse ei õpi oma vigadest. et noh, tegelikult mulle ei meeldi kui minu elu minu eest ära elatakse. võib-olla te mõtlete küll heaga seda, et mul oleks lihtsam et noh ise ei pea oma murede ja probleemidega tegelema, aga uskuge mind, mul on raskem niimoodi tegelikult. vähemalt nüüd sain otepääle praktikale ja nii kerge on olla kõigest sellest jamast eemal. täiesti nagu isolation from everything bad.. siin on hea kõik seljataha jätta ja keskenduda tööle ja lihtsalt omaette olemisele. reedel oli suhteliselt kiire tööpäev, restol oli 2 aasta sünnipäev.. enamus olid bronnitud lauad ja siis tegelesime klientidega terve õhtu. peale tööd muidugi klubisse comeback tähistama. peo algus kerge tekiilaga ja edasi juba tulid kuskilt kokteilid ja nii ta läks. pärast hotelli jõudes ja pesus käimist kukkusin küll jalapealt magama.. korralik väss ja alkohol tegi oma töö, nõrgestades mu üleval olemist. järgmine päev oli tööl küll suhteliselt poolsurnud tunne peal aga siiski selg sirgu naeratus näole ja teenindasid ikkagi kliente edasi. kohvi pealt saadud energiaga vedasid end õhtu lõpuni ringi. paar õhtut tartusse sõidetud mäkki sööma ja hea olla.
0 õudust