i display a fraction of true myself

22 päeva veel. Tahaks öelda, et vabaduseni, kuid tegelikult tähendab see hoopis millegi raskema algust. Me võime olla mingil ajaperioodil füüsiliselt ja materiaalselt vabad, kuid kõige enam ihaldame me vaimset vabadust. Meie vaimne kinnistatus hoiab meid tõrksana, kinnisena ja paljudest asjadest eemal. See suleb meie kõrvad ja silmad ning kipume tegutsema tunde ajel. Loogilisele mõistusele meil pole mõtet loota, sest miks loota millelegi, mis meil tol hetkel puudub. Ilmselt pole ma esimene ega ka viimane inimene, kes tahaks, et oleks shut down nupp meie vaimul ja füüsisel. Me uitame päevast päeva. Lõppkokkuvõttes pole meil ega ka teistel õrna aimugi, mis me teeme. Mingil hetkel jääme lihtsalt lootma sellele, et kõik loksuks paika. Ma arvan, et kõik asjad mida on vaja öelda, tuleks öelda kohe kui saab. Et hiljem ei peaks me muretsema sõnade üle mis jäid ütlemata. Me ei tea kuidas üks või teine lause meie elu võib muuta ega ilmselt ei saagi teadma, kui me ei lausu neid. Kaotada pole ju midagi, sest kõik mis me kaotame polegi meile määratud ega väärt jääma.

Kõike on võimalik ehitada nullist ülespoole, mitte allapoole.

Mida te passite ja olesklete?? Minge võtke oma julgus ja eneseväärikus kokku. Tehke asju mida Teie tahate, öelge asju mida on vaja öelda, minge sinna kuhu Teie tahate. Hakake muutma oma elu selle suuna poole, kus Teie end hästi tunnete.
Paraku on selliste otsuste ja tegude tagajärgedel ka ohvreid, kes kannatavad teie sõnade, tegude ja mõtete pärast. Aga me sündisime siia maailma olemaks iseseisev isiksus, õppima iseendaga ise hakkama saama, arenema suurepärasuse poole.

Tahad enda jaoks ilusamat elu ja maailma? See tähendab ohvreid, vähemal või rohkemal määral. Kui sa pole valmis neid ohvreid tooma, siis pole sa valmis olema õnnelik.